"germanicust" - 1 õppematerjal

"Mina, Claudius" ja "Jumal, Claudius"

hingetuks ­ kuidas 800 lehekülge sellist juttu läbi lugeda? ­ kuid õige pea harjusin selle rahuliku kirjastiiliga. Claudiuse vaatenurk oma elule ja muudele sündmustele tundus, vähemalt esimeses raamatus, ainuõige olevat. Üleüldse, isiksusena paistis ta sümpaatne. Ta hindas inimlikkust ja põlgas väärituid tegusid, näiteks ei sallinud ta seepärast oma mõrvarist vanaema Liviat. Ta oli ka abivalmis: näiteks aitas ta oma venda Germanicust sõjakäikudel oma pere rahadega. Taibukust jagus tal ka omajagu ­ õigel ajal lömitades ja narri mängides pääses ta Tiberiuse ja Caligula valitsemisajal eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus). Üleüldse ­ Claudiusest oli Graves loonud ühe igati meeldiva tegelaskuju. Lugejal on mugav, kui rõhutatakse traditsioonilisi ja häid väärtusi. Paraku ei jäänud see nii