TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
inimene on nüüd seotud kindla maa-alaga, seob ta ka loodushinged, muutes nad “aktiivsemalt
mõjuvaiks kaitsevaimeks”. Sel ajal toimub Eestis ka võõrmõjude (germaanlaste) survel
kaitsevaimude ümbernimetamine haldjateks ning “ /.../ loodushinged, kes on algselt oma kehade
teisikud, iseseisvuvad haldjatena järjest enam oma kehadest ja omandavad /.../ välimuseltki
inimkuju /.../”. Germaanlasilt kuuldakse ka mitmesuguseid muistendeid haldjaist, mis kanduvad
üle meie rahvaloomingusse ja siin edasi arenevad.”(Loorits 1932:156-157)
Paganlikul ajal peeti haldjaid mitte ainult lihtsalt iga taime, kivi, koha, meteoroloogilise
nähtuse jne juurde aegade algusest kuuluvateks hingedeks, vaid usuti ka, et haldjad tekivad
surnutest. Eisen kirjutab: “Teise, /.../ arvamise järgi tekkisid haldjadki surnutest. Enne kui
kalmeid hakati tarvitama, maeti surnu sinna, kus hing kehast lahkunud