Keskaja filosoofia referaat
Augustinus eristas küll mõlemat civitas't selgelt
teineteisest ning püüdis igati nende kokkusulamist vältida ning poliitilise võimu metafüüsilist
ülendamist takistada, kuid jättis paraku avatuks võimaluse, et kirik peab civitas Dei üleoleku
tõttu riigivõimu esindajatele õige poliitilise tegutsemise ette kirjutama. See ajaloovaade on
andnud kirikule ideoloogilist tuge maailmapoliitikasse sekkumiseks. Hilisantiigi segastel
aegadel (impeeriumi kokkuvarisemine, germaanilike "barbarite" vahelduv valitsemine)
langes seeläbi tekkinud poliitilise vaakumi tõttu kiriku õlgadele mitmeid uusi poliitilisi
ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et
nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult
poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja
purustanud, riikideks organiseerida."2
2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud
annaabi.ee 
