Soome-Ugri sugulusrahvad
isuri keelt. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et
kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased.
Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal
territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui
eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad
indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete
professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende
kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja
hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega
lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil
asjaoludel eestlased - peale üksikute erandite - ei saanudki minna üle eliidi
germaani keelele. Eesti keele saatus oleks kujunenud tänaseks hoopis