GERONTOLOOGIA
harjumuspärases ümbruskonnas. Seetõttu esineb vanuritel segasusseisundeid. Negatiivne ilming
on ka hooldusasutuses süvenev sõltuvus välisest arstist.
Akuutse haiguse tõttu haiglaravile sattunud vanur seisab silmitsi riskiga mitmesuguste
iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud
kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad.
Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes
haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide
tekkimise risk on kõrgenenud teistest raviasutustest tulnuil, hulgaliselt eri ravimeid saavaid ja
püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail.
Immobiilsus
Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil
on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab