Eesti XX sajandi algul
maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada
raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100
pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii
valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus
1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla,
tsaariaegsed rublad, veebruarirevolutsiooni järgsed duumarublad, gerenskirublad
(Vene ajutise valitsuse ministri järgi), soome mark. Iga Eesti mark sisaldab 0,2g
kulda, kuid tegleikult Eesti valitsusel puudusid kullavarud.
Maareform: põhjused; esimesed sammud: Maareformi vajadus oli tekkinud, sest
enamus maast kuulus baltisakslastele ning 2/3 rahvastikust olid maata inimesed, kes
kaotasid oma maa Saksa okupatsiooni ajal. Oli tarvis likvideerida mõisamajandus, et
vähendada baltisakslaste võimu:
annaabi.ee 
