Mumuu Autor: Ivan Turgenev Elas kord üks talupoeg Gerassim. Ta oli tugev ja kuulekas töömees. Ühel päeval müüdi ta Mõisa. Seal anti talle lihtne töö, millega ta sai alati kiirelt valmis. Kõik mõisaelanikud kartsid teda, sest ta oli väga tugev. Gerassimile meeldis üks teenijatüdruk Tatjana. Kuid Proua oli soovinud Tatjana Kapiton Klimoviga paari panna ja seda ta ka tegi. Kapiton oli alguses selle vastu, kuid lõppuks nõustus abielluma. Nii nad paari pandigi. Pärast seda tegi Gerassim kõiki tõid halvemini. Kolme aasta pärast pidi Tatjana koos Kapitoniga lahkuma. Siis tuli Gerassim oma toast välja ja andis Tatjanale punase paela ja Tatjana suudles temaga kolm korda. See andis vene usu järgi õnne
sadulsepp, kes oli samas ka proua arst ning isegi kingsepp Kapiton Klimov, kange joodik. Prouale tuli ükskord äkki mõte, et kui teeks Kapiton Klimovi naisemeheks. Ehk võtab aru pähe. Nii arutas ta seda mõtet ülemteener Gavrilaga. Nad arutasid omavahel, et Kapiton Klimovile meeldib vist pesija Tatjana. Tatjana oli virk. Talle anti pesemiseks vaid kõige peenem pesu. Ta tegi tööd kahe eest. Ta ol vaikne ja kartlik. Pikapeale oli ta jäänud silma aga Gerassimile. Ta ei andnud enam asu tüdrukule. Ei lasknud tüdruku kohta ühtegi halba sõna öelda. Ükskord pani Gerassim tähele, et Kapitonov, (seesama kelle proua tahtis Tatjanaga paari panna) lobises Tatjanaga. Gerassim kutsus Kapitonovi tõllakuuri ja ähvardas teda. Pärast seda ei tüüdanud Tatjanat enam keegi. Gerassimil oli ise plaan minna proua juurde ja küsida luba Tatjanaga abielluda. Ülemteener oli Kapiton Klimovi enda juurde kutsunud. Lõpuks andis ta talle