Megamaailma füüsika
väitis, et kõikide taevakehade liikumise on ringjooneline, ühtlane ja korrapärane ning püstitas
matemaatikuile ülesande leida milline ringliikumiste kombinatsioon suudaks kirjeldada kõiki
planeetide näivaid liikumisi.
Platoni sfäärilist maailmapilti arendasid edasi Eudoxos (408 … 355 e.Kr) ja Aristoteles (384
… 322 e.Kr), keda võibki pidada geotsentrilise maailmakäsitluse loojaks.
4.2. GEOTSENTRISM
15
Geotsentrismile panid aluse 4. saj eKr kreeka filosoof Platon ja Aristoteles, seda täiendas 2.
saj AD Ptolemaios. Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille
ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede
vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede
taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid