Saksamaa Hispaania India UK Itaalia Prantsusmaa Kanada 12 10.12.13 Võrdlemine teiste alternatiividega. Eelised: Päikeseenergiaga võrreldes on võimalik pidevalt kasutada ilma teistest energiaallikatest sõltumata Hüdroenergiaga võrreldes on ehituskulud ja mõju keskkonnale oluliselt väiksemad Tuumaenergiaga võrreldes ei teki kahjulikke jäätmeid ning oht keskkonnale pole nii suur Geotermaalse energiaga võrreldes on igal pool kasutatav, madalamad ehituskulud 13 10.12.13 Puudused: Päikeseenergiaga võrreldes ei ole nii stabiilne igal pool maailmas. Võtavad rohkem ruumi. Pole võimalik kasutada kosmoses Hüdroenergiaga võrreldes on oluliselt ebastabiilsem ning ebausaldusväärsem Tuumaenergiaga võrreldes on palju ebausaldusväärsem ning elektritoodang on palju väiksem
Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused Kasutusala piiratud Jooksvad kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Jaama rajamine on kallis ja keeruline Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase Geotermaalenergia Eestis Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor.
57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev. Stabiilse kontinentaalse maakoore sees tõuseb temperatuur umbes 30 kraadi kilomeetri kohta. Ookeani keskaheliku all tõuseb temperatuur umbes 60 kraadi kilomeetri kohta. Vulkaaniliste vööndite all tõuseb temperatuur umbes 60 kraadi kilomeetri kohta. Sukeldunud ookeaniline koor on võrreldes vahevöö materjaliga külm. Subduktsioonivööndis tõuseb temperatuur sügavuse suunas umbes 20 kraadi kilomeetri kohta. 59
annaabi.ee 
