Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. 194. Maavärina asukoha määramine. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 195. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. Esinevad kõige rohkem litosfääri laamade kokkupuutepiirkondades. Madalfookuselised maavärinad tekivad laamade kokkupõrkepiirkonnas või kokkupõrkel, süvafookuselised maavärinad esinevad kaugemal sisemaal, vahevöösse sukelduva laama mineraalide struktuuri kiirel muutusel. 196. Benioffi tsoon? Sügavalpaiknev seismiliselt aktiivne ala subduktsioonivööndis. Seal toimuvad maavärinad on
Maateaduste alused I (20.sept) Moone on endogenne protsess toimub maa sisemuses, ealsete protsesside tagajärjel. Toimub sügavamal kui kivistumine, ja põhjavee alumise piiri all. Moondetegurid: 1)Soojus 2)Rõhk -mittesuunatud staatiline -dünaamiline stress 3)Fluid keemiline katalüsaator -kuum vesilahus (hüdroterm) <400'C -kuum veeaurusegu (pneumatolüüt) >400'C Temperatuur kasvab 20-30'C/km, rõhk u 0,3kbar/km. T kasv sõltub ka ala geostruktuursest paiknemisest. Vulkaanilises piirkonnas võib olla ka ~60'C/km. Mittesuunatud rõhk on igast suunast suhteliselt võrdne, stressi puhul aga on teatud küljelt avaldatav rõhk suurem kui näiteks ülevalt. 6 Stress tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise struktuuri, kildalisuse. Stress paneb rõhu suunas olevatel pindadel olevad mineraalid lahustuma, üles sulama, ja uuesti settima rõhu suunaga rsiti olevas suunas.
Maavärina asukoht määratakse sesmograafiga, mis mõõdab seismilisi laineid. Erinevate seismograafide asukohtade põhjal, mis maavärinat tajuvat, arvestatakse maavärina epitsentri asukoht. Kui erinevat tüüpi seismiliste lainete kiirused on teada, saab nende järgi kindlaks määrata kauguse maavärina epitsentrist. 145. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. madalad (kolde sügavusega kuni 60 km), keskmised (60-300 km), sügavad (üle 300 km), kõige sügavamad kuni 700 km, ~90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km. 146. Benioffi tsoon? Ookeaniline maakoor vajub maismaa koore alla. Benioffi tsoon on seal, kus kivimid hakkavad sulama. 147. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Mercalli ja Richteri skaalad.
annaabi.ee 
