hõõrdejõud. 17. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: põhjapoolusel kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 18. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liiikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni. Mida suurem on hõõrdumine, seda enam kaldub tuul gradienttuule suunast vasakule (kuni 30°)
- hõõrdejõud 14. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Maa pöörlemisest tingitud jõud ehk Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: - põhjapoolkeral kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule - Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 15. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). Väiksematel laiustel kui 15º ei kasutata geostroofilise tuule mõistet. 16. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? - Atmosfääris esineva tuule kiirus ja suund muutub kõrgusega
Saadud võrrandisüsteemi lihtsustamisel kasutatakse sageli võrrandite liikmete suurusjärkude võrdlevat hindamist mastaapanalüüsi abil. Toome sisse horisontaalse ruumimastaabi L , sügavuse mastaabi H ja ajamastaabi T ning läheme üle dimensioonitutele koordinaatidele ~ x ~ y z ~ t x= ; y= ; ~ z = ; t = . Toome sisse ka kiiruse mastaabid U , W ja läheme üle L L H T u v ~ = w . Geostroofiliseks voolamiseks dimensioonitutele kiirustele u~ = ; v~ = ; w U U W nimetatakse liikumist, mille puhul rõhu gradiendist tingitud jõud (horizontal pressure gradient force) on tasakaalus Coriolis'e jõuga: 1 p - fv = - x 1 p (8.1) fu = - y s.t. liikumine on statsionaarne, arvesse ei võeta mittelineaarseid liikmeid ja turbulentset
suunaga risti ja pööratud paremale.3)Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul
Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne. kõikumine, aastane 10 – 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest
Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi. Mitmesugused takistused tuule teel (mäed, metsad) mõjutavad tuule suunda ja kiirust. Vabas atmosfääris tuul liigub mööda isobaare, seda nim geostroofiliseks tuuleks. Buys Balloti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60 o (vastassuunas kõrgrõhkkond). Õhuvoolude kirjeldamisel tuleb arvestada viite jõudu: 1) õhu horisontaalne liikumine. Tekib jõud (gradientjõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalama poole. 2) maakera pöörlemise mõju tuule suunale.
avaldub: C=v2/r,kus v-tuule kiirus.Valemist ilmneb,et see jõud on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg- või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule
hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui ka kiirgamisvõimest. See on tingitud lume vältimatu. gradienttuult nim.ka geostroofiliseks madalamate mägede juures nn nõlvatuuli, kristallilisest ehitusest. Lisaks rahvusvahelistele koodidele vidakse tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb mis on nagu briisidki ööpäevase perioodiga. Lumikatte kujunemine ja muutumine
annaabi.ee 
