Seda nimetatakse barokliinseks voolamiseks. Kiiruse jaotuse arvutust (8.9)-(8.11) mõõtmistulemuste põhjal nimetatakse dünaamiliseks meetodiks. Praktikas arvutatakse kõigepealt tiheduse andmetest välja nn dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks nimetatakse dünaamiliste kõrguste interpoleeritud jaotust mõõtepunktides leitud väärtuste põhjal. Edasi leitakse seose (8.9) abil geostroofiline voolufunktsioon ning seoste (8.10) ja (8.11) kaudu geostroofilised kiirused. Dünaamiline meetod on nn diagnostiline meetod, kuna ta võimaldab mõõdetud tiheduse andmete järgi määrata nendega geostroofilises kooskõlas olevate hoovuste jaotuse. Seejuures eeldatakse, et nii tiheduse kui ka hoovuste väljad muutuvad aeglaselt, mis võimaldab kasutada statsionaarset lähendust. Ookeani tsirkulatsiooni skeemid on koostatud põhilises osas dünaamilise meetodi abil.Dünaamilise meetodi nullnivoo määramine on meetodi kõige küsitavamaks osaks
Valemi lihtsustatud kuju oleks nii et sulu peal oleks lihtsalt z . Tegijapoiss 2010 See on Van Mieghem-i pisut keerukam valem aluspinna turbulentsuse arvustamiseks , milles d- on nivoo taimestiku sees , millest kõrgemal algab õhu intensiivne segunemine .Kõrguse suurenedes ei saavuta kiirus mingit konstantset väärtust kuid kiirenemine on aeglustuv . Aluspinnal mõjutavad taimed jne nii tugevalt tuulesuunda et Coriolise jõudu pole mõtet arvestada. Geostroofilised tuuled , kasvades nihkuvad üha paremale vms (kõrgemale liikudes) . Ekman-Okeblomi kihi paksus on seda suurem , mida rohkem on tõusvaid õhuvoole , neid on suvel maksimaalselt. Varajasatel hommiku tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige , tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja gesostroofiline tuul
annaabi.ee 
