Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega. Jüripäeva nimi tuleb rüütlite kaitsepühaku, lohetapja Püha Georgiose ehk Jüri nimest. Püha Jüri oli ka karja ja hobuste kaitsja. Mõnel pool usuti, et jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks. Usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas veel istuda ei tohtinud - võib haigeks jääda, sest maa olevat veel mürgiseid aure täis. Ei tohtinud paljajalu käia, sellel võis olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa
Eriti 7.-8. saj varaseim säilinud Näide: Cicero ,,De re publica" kujutis, 6. saj ikoon, (,,Riigist") Püha Katariina peale on kirjutatud Augustinuse ,,De kloostrist Siinai mäel. civitate Dei" (,,Jumala riigist") Ikoon Archimedese palimpsest Neitsi ja laps koos inglite, Püha Kirjaviisi muutus Georgiose ja Püha Algselt ainult suurtähed e Theodorosega, ca majusklid (lad 600. maiusculus `suurevõitu'): paigutuvad kahejoonelisse skeemi, pole üla- ega Ikonoklasm alapikendusi Kr eikn `pilt' Lisanduvad: väiketähed e + kla minusklid (lad `purustan' minusculus `väiksevõitu'): üla- ja 8.9. saj alapikendustega, paigutuvad Leon III ja
annaabi.ee 
