GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel
eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997).
Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid
võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks:
1) Metsatagavara inventeerimine ja monitooring
2) Analüüsimine, modelleerimine ja prognoosimine otsuste tegemisel.
Protsess täielikult töötava GISi väljatöötamiseks peab sisaldama iga tegevust kui kahte
erinevat etappi. Näiteks georefereeritud andmete sisestamine, toimetamine ja lihtsad kaardid
kirjeldavad ülevaate ja seire etappe. Modelleerimise etapis, kihtide, ümberklassifitseerimise ja
sobivuse analüüsid on üha rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seejärel võetakse
kasutusele palju keerulisemad prognoosid ja simulatsioonid määramaks metsa korraldamise
otsused ennem muutuste või sekkumiste tegemist maapinnal. Nende tegevuste vahelised piirid
aga ei ole märgatavad