Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi. Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi.
kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi. Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi. LAAMTEKTOONIKA
Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad. Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuvast umbes kaheksakilomeetrise läbimõõduga kerast, kus toimuvad tuumareaktsioonid. 2003. aastal tuligi see USA geofüüsik välja hüpoteesiga, et Maa sisemuses paikneb looduslik tuumareaktor - georeaktor. Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga tahkest niklist ja rauast koosnev sisetuum, mida ümbritseb umbes 3500-kilomeetrise diameetriga sulas olekus rauast ja niklist välistuum. Herndoni hüpoteesi kohaselt on Maa sisemuses hoopis kaheksakilomeetrise läbimõõduga uraani sisaldav kera, mis töötab nagu kiire briider-reaktori tüüpi tuumajaam. Briider (ingl
annaabi.ee 
