(1882-1956), kes töötas Eestis 1920-1923. Esimene inimgeograaf Eestis oli ungarlane Mihaly Haltenberger (1888- 1972). Õieti oli küll temagi üldgeograaf, kuid erinevalt Granöst peamiselt inimgeograafiliste huvidega. Ka Haltenbergeri viibimine Tartus jäi lühiajaliseks (1924-1926), ometi jõudis ta algatada paar olulist uurimissuunda. Kõige kaalukam oli vahest ta töö Eesti poliitgeograafilise asendi kohta, mis on suhteliselt puutumata tollal moodi minevast geopoliitikast. Ta pani aluse ka Eesti linnade uurimisele, rõhutades selleski linna asendi erijooni. Edgar Kant (1902-1978). Arendas suuresti edasi Granö ning Haltenbergeri ideid. Temast sai seni ainus rahvusvahelisse teadusse ulatunud eesti inimgeograaf. Kanti doktoritöö Tartu linnast meenutab oma liigituste ohtrusega ning linnamaastike eristamisega saksa maastiku-uurijate programmi ja Granö tööd, selge rõhuga inimgeograafial aga jätkab Haltenbergeri linnade-uurimise liini
meerivatena). Reaalses majanduses ja elus üldse pole aga turg ning riik täiuslikud ega inimesed arukad. On – väga pehmelt väljendudes – mõningaid raskusi kapitalismi ja demokraatia, efektiivsuse ja õigluse, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide kokkusobitamisega. Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega.
annaabi.ee 
