Karula kõrgustik
Irdjää ja voolava ning lõuna poole
laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool)
oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,
oosmõhnastike vööndis aga ovaalse kujuga vormid peamiselt künnised. Pinnavormistike
moreenkuplistike, oosmõhnastike ja sandurtasandike niisugune korrapärane paiknemine loob
soodsad eeldused nende geomorfoloogiliseks ja maastikuliseks tutvustamiseks väikesel alal.
Maastikuline liigestus
Reljeefi liigestatus ja pinnakatte vaheldusrikkus on omakorda maastikulise mitmekesisuse alus.
Küngaste koostismaterjaliks olev moreen või moreenkate loovad eelduse täiesti erisuguste maastike
kujunemiseks. Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad.
Pinnaehituse muutused kajastuvad selgelt ka muld- ja taimkatte erinevustes.