Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
Vene-eesti sõnastikud annavad
грива vasteks sõna „lakk” – pikenenud kehakarvadest moodustis loomadel. Näiteks Vene
leksikograafi Vladimir Dali vene keele seletav sõnaraamat annab pärast „lakaga” seonduva
temaatika käsitlemist veel teisegi üldise tähenduse: „ümbritsevast kõrgem ja kuivem koht,
mida mööda on märjal ajal hea kõndida; koht, mis üleujutuse ajal ei upu ära” (Eesti Loodus,
2010/8)
Koostis ja vanus
Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel. Esimene kui ka vanem
versioon käsitleb kriivasid kui otsamoreene, teise tõlgenduse kohaselt on aga kriivad
kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei
ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008).
Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik
rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks