Kunsti ajalugu
Kunstiajaloos on klassitsismile omased jooned ilmnenud korduvalt juba varemgi: nt. 17.
sajandil tuntakse baroki tasakaalukama suunana nn. vanaklassitsismi ( nim. ka palladio-
klassitsismiks ), mille levialaks oli põhiliselt Inglismaa, Holland ja Skandinaavia. Ka
prantsuse barokiajastu arhitektuur on pigem klassitsistlik kui barokne, milles eriti hästi
väljendub prantsuse ehituskunstile omane geomeetriline vaim ( esprit geometrique ).
Kõikehõlmavaks kunstiliigiks kujuneb klassitsism aga aastail 1760 - 1830 .
Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi
antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja
Pompejis. Väljakaevamistel osalenud saksa kunstiteadlane J. J. Winckelmann tõstis oma
teostes ideaaliks kreeka klassikalise kunsti, aidates sellega suuresti kaasa klassitsismi
läbimurdele