docstxt/15137936474311.txt
Peamiseks väljendusvahendiks olid pinnad jooned ja mahud. Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline kubism kombineeris enne pildile värvid ja vormid ning viis siis sisse mingi motiivi, mis tavaliselt oli natüürmort. Tihti alustati tööd abstraktsest kompositsioonist. Iseloomulikud on varasemast suuremad geomeetrilsed pinnad. Skulptuuris üritati leida subjekti olemuslikku põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus, kujud koosnevad tihti kuupidest ja koonustest ning soovitud vorm on vaevuaimatav. Maal: Pablo Picasso Georges Braque (analüütiline) Juan Gris (sünteetiline) Robert Delaunay Fernand Leger Skulptuur: Constantin Brancusi Aleksandr Arhipenko