Aprioorsus
et neist järeldusist teadlikuks saada, ei näita, et seos nende ja ak-
sioomide vahel poleks puhtloogiline seos. See näitab vaid, et mis
puutub ülesandesse sooritada väga abstraktseid arutlusprotsesse
ilma intuitsiooni abita, ei ole meie intellektid võrdsed. Teisisõnu,
see ei puuduta geomeetriliste propositsioonide loomust, vaid on
lihtsalt empiiriline fakt meie eneste kohta. Veel enam, intuitsioo-
nile apelleerimine, kuigi sel on üldiselt psühholoogiline väärtus,
on geomeetrile ühtlasi ohu allikaks. Tal tekib kiusatus teha oletusi,
mis on juhuslikult tõesed mõne konkreetse kujundi puhul, mida
ta illustratsioonina kasutab, kuid mis ei tulene tema aksioomidest.
Tegelikult on näidatud, et selles oli süüdi ka Eukleides ise ning
et järelikult on kujundi olemasolu mõne tema tõestuse puhul ole-
muslik (vrd Black 1933: 154). See näitab, et tema süsteem, nagu
ta seda esitab, ei ole täiesti range, kuigi seda saab mõistagi sel-
liseks muuta