· Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina.
Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas (jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades Neljateistkümnendast eluaastast hakkas Blaise Pascal koos isaga osalema Marin Mersenne'i kogunemistel, millest võtsid osa mitmed prantsuse geomeetrid
korralikku haridust anda. Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli ka habras. Isa pidas vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et Blaise ennast lugemisega liialt ei kurnaks. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurk täisnurgaga, andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Neljateistkümnendast eluaastast hakkas Blaise Pascal koos isaga osalema Marin Mersenne'i
Seetõttu pidas isa vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et poiss ennast lugemisega liialt ei kurnaks. See aga näitab Pascali juba varajast huvi õppimise vastu. Vägagi noorelt tutvus Pascal ka oma isa haritud sõpradega. Juba 10-aastaselt pani ta kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Pascal näitas 12-aastaselt raamatute abita üles geomeetriaalaseid saavutusi(jõudis väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Neljateistkümnendast eluaastast hakkas Blaise Pascal koos isaga osalema Marin Mersenne'i kogunemistel, millest võtsid osa mitmed prantsuse geomeetrid (Roberval,
Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli habras. Isa pidas vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et Blaise ennast lugemisega liialt ei kurnaks. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal
annaabi.ee 
