prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud Üksikutes piirkondades kujunes välja silmapaistev arhitektuur: Austria Viini hakati eriti suurejoonelisel ehitama 1683 1683 türklased piirasid Viini Johann Bernhard Fischer von Erlach 20 juuli 1656-5 aprill 1723 zwriefalten Joshua REynolds eklektitsismi jutustaja kuningliku kunstiakadeemia esimene presdient
kaaskompleksarvuga: Kompleksarve saab kujutada geomeetriliselt komplekstasandil, seejuures x-telg on reaaltelg, y-telg on imaginaartelg. Kompleksarvule z = a + bi seame vastavusse () punkti A(a, b) ning kohavektori = (a, b) ; s.t. z = a + bi , = (a, b). Niisiis geomeetriliselt kompleksarv z = a + bi näeb välja selliselt: Sellist tasandit, millel on kujutatud kompleksarvud, nimetatakse komplekstasandiks. Vaatleme, kuidas saab geomeetirliselt tõlgendada kaaskompleksarvu mõiste ning algebralised tehed kompleksarvudega. Kui z = a + ib, siis ehk y-koordinaat on b ja x-koordinaat on sama Seega geomeetriliselt kujutuvad kompleksarvud z ja sümmeetriliselt x telje suhtes. Vaatleme nüüd liitmise geomeetrilise tõlgenduse. Olgu , , siis . Arvudele , ja vastavad kohavektorid on OA a, b, OB c, d ja OC a c, b d. Teiselt poolt OB
annaabi.ee 
