Hiina usundid: budism, taoism ja konfutsionism
Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122-
325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale
surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks
ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse
minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse,
tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing millestki puudust ei
tunneks. Hauaplats valitakse geomantiku poolt, kes määrab asukoha feng
shui järgi. Hauale tuuakse regulaarselt pühade ajal toiduohvreid. Saja
päeva möödumisel surmast peetakse lahkunu kõige vanema meessoost
järeltulija kodus mälestusteenistus. Esivanema nimetahvlil/altaril on tema
pilt, nimi, seisus ja positsioon, mille pühitseb preester, süüdatakse
lõhnaküünlad. Vastabiellunud peavad selle ees kummardama. Tahvli
olemasolu tugevdab perekonna ühtekuuluvustunnet ning annab
perekonnale kaitset ja õnnistust.