Tolli surmaks loetakse 1902.aasta. Tolli teose toimetas tema naine, Tolli päeviku põhjal, mis saarelt leiti. Uus-Siberi saarestikus on Eduard von Tolli auks Tolli nimeline väin, liustik, neem ja laht. Tema naise järgi on nimetatud sealses saarestikus olev Emmeline neem. Eduard von Tolli 50 sünnipevaks püstitati Hermann von Tolli. eesvedamisel graniidist laevakujuline mälestussammas Kukruse mõisa kalmistule. Eduard von Tollit loetakse üheks suurimaks Eesti ja Vene poolaaruurijaks ja geoloogiks . Võiks öelda, et baltisakslaste saavutused on jäänud silma nii meie, kui ka maailmaajaloos. Ma ei saaks öelda, et kõik saavutused on soosinud eestlase kultuuriarengut. Tänu sajandeid kestnud rahvuslikule ja usulisele diskrimineerimisele saame tänase päevani rääkida ikkagi baltisakslaste saavutustest mitte eestlaste. Eestlased olid teisejärguline rahvas ning seda rõhumist sai tunda sajandeid, alates ristisõdadest kuni 19 sajandini
Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Et saada kunstnikuks, arhitektiks, geoloogiks või geograafiks, selleks peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja
annaabi.ee 
