Esiajalugu ja selle periodiseering
teoses "Principles of Geology", et geoloogiliselt iidsed tingimused olid
olemuslikult sarnased kaasaegsetega. Sama ideed võis rakendada ka
inimeste mineviku kohta, st paljudes asjades sarnanes minevik
tänapäevaga. Inimkonna suuremat vanust kui piibli põhjal arvata võis,
kinnitasid ka mitmel pool leitud kivist tööriistad, mis esinesid koos
väljasurnud loomade luudega. Nii oli näiteks Prantsusmaal 1838.
aastast alates leitud primitiivseid kiviriistu ja fossiilseid loomaluid.
Kasutades geoloogidelt ülevõetud stratigraafilist meetodit, õnnestus
määrata ka selliste kiviriistade kuuluvus. Sellega tegeles Jacques
Boucher de Perthes. 1841. aastal avaldas ta veenva tõestusmaterjali
inimeste kivist tööriistade ja väljasurnud loomade luude seose kohta.
Ta väitis, et see osutab inimeste olemasolule juba ammu enne piiblis
mainitud veeuputust. Esmalt ei leidnud ta väide kuigi suurt poolehoidu,
kuid 1859. a külastasid teda briti juhtivad teadlased, geoloog Joseph