Nüüd on see hilisemate setete ladestumisel jäänud 4070 meetri sügavuseks. Kraatri meteoorne päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist. Kasutatud kirjandus: http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935
Plahvatuse jõud, millega ta maapinda tabas oli võrdne 75 000 aatomipommi plahvatuse jõuga ja katastroofi järelmõujud ulatusid tol ajal üle terve maakera. Määratu jõud tekitas mere põhja kraatri, mille vallirõngaste välismõõt on 9 km. Kohe pärast plahvatust, üle 500 miljoni aasta tagasi, oli kraater peaaegu 1 km sügavune. Nüüd on see hilisemate setete ladestumisel jäänud kuni 70 m sügavuseks. Kraatri päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja väga hiljuti avastatud meteoriidkraatrit on keeruline uurida. Ta paikneb üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie vägevaimaks ja põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootab avastamist. () 11 Kasutatud kirjandus 1. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn: K&O Ofsett 2. Puura, V., Soesoo, A
annaabi.ee 
