Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks
veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.
Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis
põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab
juveniilne vesi.
Ameerika Ühendriikide Geoloogiatalituse (U.S. Geological Survey (USGS)) järgi võib veeringe jaotada
kuueteistkümneks osaks:
1. Mereveevaru
2. Aurumine
3. Evapotranspiratsioon
4. Sublimatsioon
5. Veevaru atmosfääris
6. Kondensatsioon
7. Sademed
8. Veevaru jääs ja lumes
9. Sulaveeäravool jõgedesse
10.Pindmine äravool
11.Jõeäravool
12.Mageveevaru
13.Maasseimbumine
14.Põhjaveevaru
15.Põhjaveeäravool
16.Allikad
19. Aurumine. Kondenseerumine.
annaabi.ee 
