Esiajalugu ja selle periodiseering
Veel 17. ja 18. sajandil ning 19. sajandi algul ei osatud muinasleidude
kohta adekvaatseid seletusi anda. Leide peeti kurioosumiteks
kivikirveid peeti piksekirvesteks, põletatud luutükikesi sisaldavaid
saviurne arvati olevat maa sees kasvanud loodusobjektid,
megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased.
Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt
avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti
geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud
arvamust kivimite stratigraafiast, st nende paiknemisest üksteise peal
olevate kihtidena. Sedasi lõi ta põhimõtted, mis said aluseks
arheoloogilistele kaevamistele. Hutton näitas, et kivimite
stratifikatsioon oli selliste protsesside tulemus, mis veel praegugi
leiavad aset meredes, jõgedes ja järvedes ja et aegade jooksul tekivad
annaabi.ee 
