Maateaduse aluste kordamine eksamiks
vajalikke toitaineid. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni
mullateke e. mullagenees e. pedogenees – biogeokeemiline protsess, mille kaudu
moodustub muld. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid,
milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid.
Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veerežiim,
tekkimise koha geoloofiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus
Kivimi setendile asuvad elama organismid, lagundavad mineraale, rikastavad pinnast
toitainetega, tekib surnud orgaanika kiht, millest moodustub huumus
huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise
(humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või
musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on mulla