Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Need niidud on aruniitude ja madalsoode vahelised
üleminekukooslused. Kuival ajal põhjavee tase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb
märgatavalt. Soostuvad niidud on kujunenud aruniitude soostudes või soostuvatest
metsadest. Neid niite on kõige rohkem Lääne-Eestis.
Rannaniitude klass
Rannaniidud on kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on
taimkatte vööndilisus; vööndite laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna
tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud
ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid
on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali)
jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite
eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale
tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa.
Sootaimkond
annaabi.ee 
