Ø Tavaliselt piirav toitaine jõgedes,järvedest ja mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on
(korrastatusega – negatiivse entroopiaga) ja on toimunud ning toimub päikeseenergia salvestamise ja selle kasutamise arvel.! Fotosüntees on suurim redoksreaktsioon mis Maal tema ajaloo jooksul on toimunud. Alates evolutsiooni poolt fotosünteesi „leiutamisest“ on taandavate omadustega keskkonnast litosfääri ülemises osas, hüdrosfääris ja atmosfääris on nendes ümber kujunenud elementide jaotus ja teiseks saanud nende ühendid. Fotosünteesi nimetatakse geokeemilises plaanis ka „fotosünteetiliseks oksüdeerimiseks“ ! Maa sisekihid vulkanismi kaudu toovad esile seda, mida mis elukeskkonda vastandab ning rahva m! üütides kannab nimetust „põrgu“, kohta kus puudub elu.! Entroopia Päikesel suureneb ja negentoopia (korrastatus) kasvab seal, kus see on võimalik. Me t unneme selleks ainult üht protsessi – fotosünteesi.! ! Looduses toimubki termodünaamika vaatepunktist vastupidine protsess – fotosünteesi kaudu
seeneniitidega.) Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Fosforiringe vib jagada geokeemiliseks ja bioloogiliseks ringeks. Bioloogilises ringes toimub ortofosfaadi omastamine taimede poolt vi immobilisatsioon mikroobsesse biomassi. Kui taimejnused (varis) lagunevad pinnases, siis orgaanilised fosforihendid vivad seonduda huumusainega vi minna mikroobide biomassi. Mikroobide biomassis olev fosfor on omakorda mineralisatsiooni ja immobilisatsiooni objektiks. Geokeemilises ringes tolimub fosfaatide lahustumine mineraalidest keemiliste vi biokeemiliste protsesside vahendusel. Fosfori mineralisatsioon on ensmaatiline protsess ja selles protsessis osalevaid ensme nimetatakse fosfataasideks. Fosfataasid on ekstratsellulaarsed ensmid, jagunevad kolme rhma: Fosfomonoesteraasid hdrolsivad fosfaate monoestritest (nukleotiidid, fosfolipiidid), fosfodiesteraasid hdrolsivad fosfaate diestritest (nukleiihapped), ftaasid hdrolsivad fosfaate inositoolfosfaatidest.