sosistamisest". ,,Kui kihid Maa sügavuses liiguvad, tekivad omapärased helid, mida põhjustavad väikesed praod ja lõhed, tükkide, osakeste ja terakeste hõõrdumine üksteise vast. Kõik koos moodustavad need helid üldise müra, mida seismoloogid nimetavad kivimite sosinaks. Maapõue sosinat kuulates saab teada maavärina lähenemisest, sest on kindlaks tehtud, et sosin on tema olmne ettekuulutaja."(Muranov1986:158) Geokeemikud on samuti avastanud sellise nähtuse, et enne maavärina tulekut muutub põhjavee keemilne koostis. Värisemise eel muutub järsku vääris gaaside radooni, argooni, heeliumi ning keemiliste elementide uraani ja fluori sisaldus vees. Samuti muutub põhjavee tase ja temperatuur. Läheneva maavärina tunnuseks on ka kuumavee allikate vee temperatuuri tõus mõne kraadi võrra. Ilmastiku suhtes on ka märgatud seda, et taevas on eriliselt eredate välkudega äikest täis. (Muranov1986:159)
Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased kasutama kuumaveeallikate vett söögitegemiseks jaravimiseks. Ka Uus Meremaa maoorid on kasutanud kuumaveeallikate vett söögitegemiseks. Alates 1960-st aastast on Prantsusmaa kütnud kuni 200000 kodu, kasutades geotermaalset vett. Tänapäeval me puurime kaeve, et tuua maapinale kuum geotermaalvsi. Geloogid,geokeemikud,puurijad ja insenerid teeva palju uurmistid ning katsetusi, et kindlaks määrata piirkonnad, mis sisaldavd gotermaalvett. Kui kuum vesi javõi aur jõuab kaevude kaudu maapinnale, kasutatakse seda elektri tootmiseks geotermaal jõujaamades või kasutatakse seda sojusenergiat muul otstarbel. Geotermaalsetes jõujaamades kasutatakse looduslikku kuuma vett ja auru, mis saadakse maa seest, t panna pöörlema turbiin, is toodab elektrit. Erineval fosiilsetel kütustel põhinevatest
annaabi.ee 
