t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge) Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953. aastal. Autor ründas selles regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku v6tnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks. Schaefer polnud nõus, et geograafia on eriline teadus (v6i isegi mitteteadus), mis tegeleb kordumatute nähtustega ja on selleparast (teiste) teadustega koostööv6imetu. Ta selgitas, et regioonide omapära ega kordumatuse r6hutamine ei tohi olla geograafia peamine hool
perioodiks, kuna uue ajastu algust tajusid kõigepealt filosoofilid ja ka geograafias said uued filosoofilised teooriad palju tähelepanu, hakatati ise filosofeerima. Selle taga seisid erinevad arusaamad inimgeograafiast ja selle eesmärkidest. Inimgeograafia teadusena sattus alates 1970- ndatest aastatest, õnnestunud paradigmavahetusest hoolimata, jarjest enam kriisi. Kvantitatiivse revolutsiooni algus Schaefer. Tema raamatu "Erandlikkus geograajias" ilmumine 1953. aastal on paradigmavahetuse algus. · Ründas regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku võtnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks. · Polnud nõus, et geograafia on eriline teadus, mis tegeleb kordumatute nähtustega ja on selleparast (teiste) teadustega koostöövõimetu. · Selgitas, et regioonide omapära ega kordumatuse rõhutamine ei tohi olla geograafia peamine
annaabi.ee 
