vähemtähtsad ja neid ei tule r6hutada, vahemalt mitte sellel taksonoomiaastmel; d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb täpselt ära näidata teda ümbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtähtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega ühendada koos nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas, mitmesugusel üksikasjalisuse v6i üldistatuse tasemel. Ta v6ib väga üksikasjalikult kirjeldada pisikesi alarnregioone, mis isegi kokku katavad vaid väikese osa Maast, kuid v6ib ka üldjoontes kirjeldada sume pindalaga ülemregioone v6i isegi kogu Maad k6rgeimat jargu ülemregioonina; f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja
need nähtused parema suhtlemise saavutamiseks oma asupaika vahetada või seda isegi eelnevalt valida. So ruumiline korraldumine. Bunge teened. Bunge andis geograafidele uue arusaama geograafilisest ruumist kui suhtlemiskeskkonnast, uue põhiteema - ruumilise korralduse. Geograafia vabanes senisest piiratusest regiooniga. Vabaneti ka senise paradigma nõudest, et geograafia peab tingimata tegelema korraga mitme erineva nähtusega nende vastastikmõjus. Bunge karuteened. 1. Andis geograafile vale suuna, pidades oluliseks inimgeograafia ulatuslikku matematiseerimist (milleks ei olda veel valmis ja vaja liialt üldistada). 2. Üldistes geograafiat liialt. 3. Eraldas geograafia jälle teistest teadustest, väites, et geograafia peab uurima ainult suhteid ruumis, so ruumiline separatism, 4. ei pidanud regionaalgeograafiat uuendamisvääriliseks. Bunge jarglased ja ruumanaliiiisi voolu valjakujunemine
annaabi.ee 
