samblikele. Rootsist osales Andres Loor Greenpeace'i Antarktika-ekspeditsioonis fotograafina. Mart Nyman tegi kahel korral glatsioloogina kaasa Euroopa Liidu Antarktise jää uurimise projektis. Ivo Meisner USA-st uuris oma Scotti polaarinstituudis Cambridge'is kaitstud magistritöös Antarktika lepingu toimimist ja andis soovitusi, kuidas lepingut täiendada. Kodueestlastest on vast tuntuimaks Antarktikat uurinud geograafiks Andres Tarand. Ka muude elualade esindajaid on jõudnud Antarktisele. Doktor Rein Vahisalu näitas mõõtmistega Eesti uurimislaeva Livonia turismireiside ajal Drake'i väinas ja Antarktika poolsaare piirkonnas, et nihked laevapere südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenevad enam sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev.
Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Et saada kunstnikuks, arhitektiks, geoloogiks või geograafiks, selleks peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote
Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused on tema arvates tingitud. Arendas ka õpetust tervislikust toitumisest. Al Biruni teda võib pidada nii astronoomiks, matemaatikuks, geograafiks, ajaloolaseks, keeleteadlaseks, farmokoloogiks. Ta pidas võimalikuks heliotsentrilist( päikesekeskne) maailmapilti. Ta määras ära umbes 50 aine tiheduse. Kirjutas väga põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast ja India ajaloost. Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned: 1) Rahvaarvu kasvamine 1000. aastal 36 miljonit inimest 1100
annaabi.ee 
