Maateaduse aluste kordamisküsimused
märkis ära ka Tallinna. 16. saj. lõpus kuni 17. saj. kujunes
ajalooline geograafia. Rajajaks oli P. Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia
üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev
esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia
kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka
vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev.
4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on
siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse.
annaabi.ee 
