üldtunnustatud; · -algselt eksisteerivad ürgmaastikud (Urlandschaften), mida inimtegevus ümber kujundab kultuurmaastikeks (Kulturlandschaften). Esimesi uurib loodusgeograafia, nende ümberkujundamist aga inimgeograafia. Klassikalise perioodi olulisimaks saavutuseks oli spetsiifiliselt geograafilise regioonim6iste loomine. Eriti palju tegelesid selle kiisimusega saksa geograafid. Paul Vidal de la Blache (1845-1918) oli samuti üks esimesi geograafiaprofessoreid Prantsusmaal ja üldse kõige esimene geograafist professor Pariisi ülikoolis. Kokkuvõttes näitas Vidal de la Blache kätte praktilise meetodi, kuidas täita saksa maastiku- uurijate poolt geograafia tuumaks seatud ülesannet -spetsiifiliselt geograafiliste regioonide eristamist, piiritlemist ja kirjeldamist. Samuti vabastas ta geograafia keskkonnadeterminismist ja seadis selle asemele mitukümmend aastat vastu pidanud
millegi poolest kokku kuuluvate alade rühm. Nende vaateid esinad kõige paremini Otto Schltiter (1872-1952), kelle järgi maa on erinevate ruumiüksuste e maastike mosaiik; geograafia ülesanne on maastikud üles leida ja piiritleda; algseid ürgmaastike, mida uurib loodusgeaograafia, on inimene ümberkujundanud kultuurmaastikeks, mida uurib inimgeog. Vidal de la Blache (1845-1918) oli samuti üks esimesi geograafiaprofessoreid Prantsusmaal. Ka Vidal de la Blache nagi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Regiooni nimetas ta "pays", mis pr k tähendab peaaegu tapselt sama, nagu eesti keeles "maa". Vidal hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Elulaad - Geograafi ulesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab
annaabi.ee 
