Hüdromehaanika eksam
seetõttu väheneb, võib voolamise survejoon, mis kulgeb energiajoonest kiirussurve vürra allpool, ka tõusta
voolusuunas. Survejoon ühtib energiajoonega tasakaalulise vedeliku jaoks. Survekadu hᵼ iseloomustab
energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW)
voolutakistuste ületamiseks.
80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel.
Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku
voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest
liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks.
Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem
on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse
voolusuunas.
82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks?
annaabi.ee 
