Folkloristika alused
väljendusvahendeid. Nii üks kui teine asjaolu tingib teksti võime säilitada teatav
põhikuju. (Vt suulise ja kirjakultuuri erinevust lähemalt näiteks Juri Lotmani
artiklist "Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast". Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist.
Tallinn 1999, lk. 76-90.)
Tagasi põhimõistete loendi juurde
3.5. Tüüp ja variant
Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid
mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline
tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna
eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes. Kuuldes mõnd
muinasjuttu või anekdooti tunneb kuulaja selle ära ("kas sa tead seda anekdooti,
et...?", "kas sa oskad seda mängu...?"). Kui ühe loona tuntud, kuid erinevaid
esitusi tekstidena omavahel võrrelda, siis selgub, et need ei kattu -
rahvaluuletekstid ei ole omavahel originaali ja koopia suhetes, kuigi tegemist võib
annaabi.ee 
