V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Ah ei! Sina, mu hea Bastille, nii kergesti juba kokku ei varise.»
Ja äkki julge flaamlase poole pöördudes küsis ta:
«Kas te kunagi olete mässu näinud, meister Jacques?»
441
«Olen neid ise korraldanud,» ütles sukakuduja.
«Kuidas te seda tegite?»
«Ah!» vastas Coppenole. «See pole nii raske asi. Seda võib sadat moodi teha. Kõigepealt
on vaja, et linnas oleks rahulolematust. Ja see pole kes teab mis haruldus. Siis tuleb
arvestada elanike laadi. Gentlased näiteks on mässule väga vastuvõtlikud. Nad armastavad
alati pärijat, valitsejat ennast aga mitte kunagi. Heakene küll! ühel hommikul, ütleme,
astutakse minu poole sisse ja öeldakse, et nii ja naa, Flandria hertsoginna soovib oma
ministreid päästa, ülemkohtunik on viljamaksud kahekordseks tõstnud või muud
sellesarnast, ükskõik mida. Jätan oma töö kus seda ja teist, tulen poest välja tänavale ja
karjun: «Läheb lahti!» Ikka leidub kuskil lähedal mõni põhjata vaat