V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta kummardus veidi ettepoole, ja kuna ta oma paigalt väga
ebamääraselt märkas ainult Trouillefou häbiväärseid kuueräbalaid, arvas ta muidugi, et sant
almust palub. Säherdusest jultumusest nördinuna hüüdis ta:
«Härra paleefoogt, visake see lurjus jõkke!»
«Jumal hoidku, härra kardinal,» ütles Coppenole, ikka
37
veel sandi kätt oma käes hoides, «see on üks mu sõpru.»
«Tore!» karjus rahvahulk. Sellest silmapilgust peale oli meister Coppenole Pariisis nagu
Gentiski «rahva hulgas kõrges hinnas, sest säärased mehed on seda alati, kui nad riii
taltsutamatud on», ütleb Philippe de Commines.
Kardinal hammustas huulde. Kummardudes oma naabri, Sainte-GenevieveM abti poole,
ütles ta poolsosinal:
«Peab ütlema, on aga saadikud, keda ülemhertsog meile saadab, et teatada printsess
Marguerite'i tulekust.»
«Eminents,» vastas abt, «te olete liiga viisakas nende flaami kärssade vastu. Margarita
ante porcos.» '
annaabi.ee 
