viljatust. Esinevad peamiselt heterosugootsetes isendites. Homosugootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist mittetaieliku penetrantsusega. Defektse isendi ristumisel normaalsega: Aa X aa -> 1/2Aa + 1/2aa, on pooled jarglased defektiga. Retsessiivsed defektid-defektgeen parandub varjatult heterosugootses genotuubis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosugootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosugootsesse genotuupi: Aa X Aa -> 1/4AA + 1/2Aa + 1/4aa Suguliitelise dominantse defekti korral on defektse emaslooma pooled tutred ja pooled pojad defektiga, defektse isa korral on aga vaid tutred defektiga. Suguliiteline retsessiivne defektgeen parandub heterosugootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: Eri lookuste defektgeenide koostoime korral tekkiv vaararend on polugeenne defekt. Polugeensete defektide paritavuse analuusil tuleb lahtuda geenipaaride inter-ja
Skeemil tahistatakse vanemate polvkond tahega P (lad. parentes). Ema tahiseks on + ja isa tahiseks >. Isendite ristamist sumboliseerib korrutusmark X. Jarglaspolvkonna tahiseks on F. Esimese polvkonna hubriide tahistatakse F1, teise polvkonna hubriide F2 jne. Isendi tunnuste arengut maaravate pusivate ja segunematute parilike faktorite -geenide tahistamiseks vottis juba Mendel kasutusele ladina tahestiku tahed (A, a, B, C jne.). Nii voib isendi genotuupi, tema spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogumit tahistada tahekombinatsioonidega (Aa, Bb, dd jne.). Fenotuup aga on kirjeldatav sonadega ja selle all moistetakse kirjeldatavaid, moodetavaid voi keemiliste ja fuusikaliste meetoditega maaratavaid tunnuseid ehk omadusi. Tunnuse all moistetakse organismi morfoloogilisi, fusioloogilisi ja biokeemilisi isearasusi, mille jargi maaratakse eri organismide erinevust voi sarnasust
annaabi.ee 
