mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine); (3) Veterinaarimmunoloogia loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon, (4) Veterinaarfarmakoloogia .farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, .ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides, .genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine (5) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin parilike anomaaliate valtimise meetodite rakendamine (geneetiline hugieen selektsioonis) produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tostmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus-health breeding). Parilikkuse moiste Parilikkus uldisemalt on organismi voime anda omataolisi jarglasi. Korgematel
seisukohalt soovimatu korvalekalle normist. Teisisonu looma genotuubist tulenev organismi kasvu ja/ voi arengu haire ja/ voi dus-, hupo-voi huperfunktsioon. Geneetiline anomaalia voib olla paritav, kuid voib olla ka mitteparitav. Paritavad anomaaliad on pohjustatud retsessiivsetest geenidest voi mitteletaalsetest geenidest, mistottu kahjulik geen voib uhest polvkonnast teise edasi kanduda. Mitteparitavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi kaigus toimunud genotuubi muutuste tagajarjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus voi hukkumine enne sugukupsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude