Loomageneetika 1 osa
Teatud DNA lõigud kodeerivad teatud kindlaid polüpeptiide. Sellest tulenevalt võib
lihtsustatult määratleda geeni kui DNA lõiku, mis koosneb ühe kindla polüpeptiidi
aminohapetele vastavatest nukleotiididest. Siiski selliseid geene esineb kõrgematel loomadel
äärmiselt harva. Tänapäeval on teada, et geenid koosnevad erinevatest piirkondadest e
lõikudest, millest vaid osa sisaldab informatsiooni, mida kantakse üle mRNA-le ja mille järgi
toimub polüpeptiidide süntees.
Genoomiosi, millelt toimub informatsiooni ülekandmine mRNA-le, nimetatakse
eksoniteks, kuna need genoomiosad on "eksponeeritud" ribosoomidel. Lisaks nimetatuile on
olemas genoomiosad, milles talletunud infot mRNA-le üle ei kanta. Neid nimetatakse
introniteks (nn geenisisesed piirkonnad) ja nende ülesanne ei ole lõpuni selge. Teada on, et
eksonid moodustavad oluliselt väiksema osa genoomist. Geene, mis kodeerivad teatud
polüpeptiide, nimetatakse struktuurseteks geenideks
annaabi.ee 
