"geninaadivaheldus" - 1 õppematerjal

Eesti keele grammatika

A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted.  2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud. Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda GV- geninaadivaheldus ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss. Nt: marsi marssi sõbra sõpra VV puhul tugev tüvi on 3. välde ja nõrk 2. GV puhul tugev esineb kpt v ss ja nõrk- gbds LV-tugev tüvi gbdkpts ja nõrgas- ei ole v mingi muu häälik. Harjutus : kauss, haigus AV-ta, lapp vv, oinas vv! Kosk lv , suu av-ta, looma av-ta, kaevama, kirjutama av-ta , konn vv, sai vv, valge av-ta, vorst , virutama, telegramm, lumi! Luud, kärkima, kruus, vähk. Kauss kausi kaussi- LV kõrged ü u keskkõrged e ö õ o