Närvisüsteemi biloogilised alused
aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse.
Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu
koostisest ja toidu kõlblikkusest.
12. Maitsmismeel
Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-,
leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt
annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked. Rakukehad asuvad
geniikuliganglioonis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub
solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib
maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõppevad samuti
maitsmistuumas.
13. Puutemeel
Mehhanosensorite tüübid- aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad
(RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema
hakkab ja selle keskus on ajukoores.
Naha mehhanosensorite histoloogia:
annaabi.ee 
