MEELEELUNDID
Nägemisaistingu teke.
Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on
kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges
nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi
ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises
küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine
põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda
närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui
erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis
tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe
kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi.
3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus.
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete
annaabi.ee 
