Andekas laps
10
õpilane teda tunnis häiris). Iseäranis kummaline on aga see, mis Einsteiniga edasi
juhtus. Tal õnnestus Zürichi polütehnikumi sisse saada alles teisel katsel, pärast
lõpetamist aga ei võimaldatud talle aga alalist töökohta. Tema esimene
doktoriväitekiri lükati tagasi, kaitsta õnnestus alles teist (ibid).
Albert Einsteini näide ei tõesta muidugi teaduslikult korrektselt, nagu arenenuks ta
andekus geniaalsuseks alles hilisemas eas. Pigem on tõenäoline, et õppejõud nii
keskkoolis kui ka ülikoolis olid harilikud surelikud ega suutnud ta originaalsust
tuvastada. Peame arvestama, et andekus on sedavõrd keeruline ja eripalgeline nähtus,
nii et lapse üle otsustades, eriti tema andeid prognoosides peame olema äärmiselt
ettevaatlikud (Unt 2005: 33).
1.2 Andekuse diagnoosimine
Andekuse teine põhiprobleem on, kuidas andeid diagnoosida, neid kindlaks määrata e
identifitseerida