J.- P. Sartre (Referaat)
käsitleta nagu objekti. Inimene on ju sellelt seisukohalt võttes olemas sedavõrd, kuivõrd ta
end oma tegudes näitab. Eksistentsialismi vaates on inimene oma tegude kogusumma. Siit
tulevad mõningatele ebameeldivad järeldused: oma oskamatust ja võimetust varjatakse sageli
selleise väitega, et tingimused olid tema vastu, et polnud võimalust jne. Sartre väitel pole
olemas muud geeniust peale selle, kes väljendab end geniaalsetes tegudes. See võib näida
julmana neile, kes pole elus edasi jõudnud, kuid arvesse lähevad siiski vaid reaalsed teod,
mitte unistused, lootused ega ootused. Kui eksistentsialistid kujutavad argpüksi, siis nad
väidavad, et see argpüks vastutab oma arguse eest. Ta pole arg kuna ta süda, kopsud või ajud
oleksid arad. Ta on arg sellepärast, et ta ise on oma käitumisega teinud end selliseks. Sageli
inimesed tahaksid, et argpüksideks või kangelasteks sünnitaks; kui ollakse kord sündunud